Arvutiviiruse esinemise tunnused

• Arvuti töötab tavapärasest aeglasemalt, hangub või lakkab üldse töötamast.
• Arvutis olevad rakendused ei tööta korralikult.
• Arvuti taaskäivitub pidevalt ise, samuti saate ebatavalisi tõrketeateid.
• Muutunud on menüüd ja dialoogiboksid.
• Te ei saa korralikult printida.
• Hiljuti avatud manusel on kahekordne laiend.
• Töölauale ilmuvad ikoonid, mida teie pole sinna pannud.
• Viirusetõrjeprogramm on põhjuseta keelatud või te ei saa seda taaskäivitada.
• Viirusetõrjeprogrammi ei saa arvutisse installeerida või programm ei tööta.
• Kõlaritest kostab ootamatult kummalisi helisid või muusikat.
• Programmid kaovad arvutist iseenesest.

NB! Neid nähte võivad põhjustada ka riistvara ja tarkvara probleemid. Kui te ei kasuta Microsofti ründetarkvara eemaldamise tööriista ja ei installi seejärel arvutisse ala standardile vastavat ajakohast viirusetõrjetarkvara, ei saa te olla kindel, kas arvuti on viirusega nakatunud või mitte. http://support.microsoft.com/kb/129972/et

Mis võib juhtuda nakatunud arvutiga.

Mis võib juhtuda nakatunud arvutiga?
Kui arvuti on nakatanud siis sellega võib kaasneda palju pahandust ning enamus toimingud, mida pahavara nakatanud arvutis teeb, ei pruugi selle omanik kunagi teada/näha, kuni selleks on lihtsalt liiga hilja. Kui vanasti tehti rohkem viiruseid, mis hävitasid sinu arvutis olevaid andmeid ja operatsioonisüsteemi, siis tänapäeval on pahavara loomine (eriti nuhkvara ja petuvara) suur äri ning nende omanikud  teenivad sellega (andmete varastamisega) väga palju raha. 
Siin on mõned nt ka:• Sinu legaalselt ostetud tarkvara CD-KEY´d/koodid võidakse ära varastada.
• Paljud veebilehed võidakse ära blokeerida või sind suunatakse hoopis teisele lehele.

Jne

Arvutiviiruste loomise ja levitamise põhjused.

Arvutiviiruste loomise ja levitamise põhjused .

 Tavaline noorte huligaansus. Üritamine end oma intelligentsuse piires tõestada. Üldiselt selline arvutihuligaansus ei erine tavalisest tänavahuligaansusest, välja arvatud tõsiasi, et see pannakse toime erinevates piirides – tänaval ja võrgus. 

Reeglid viirusprogrammide vältimiseks. Kuidas kaitsta arvutit?

Reeglid viirusprogrammide vältimiseks. Kuidas kaitsta arvutit?
Installige viirusetõrjeprogramm.
Ärge avage tundmatutelt saatjatelt pärit meilisõnumeid või võõraid meilimanuseid.
Kasutage koos brauseriga hüpikakende blokeerijat.
Hoidke Windows värskendatud.
Kasutage tulemüüri.
Kasutage brauseri privaatsussätteid. 

Lülitage sisse kasutajakonto kontrolli (UAC) funktsioon.
Tühjendage Interneti-vahemälu ja kustutage sirvimisajalugu.

Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?

 Millal ilmusid esimesed antiviirusprogramme loovad firmad?
Arvutiviiruse idee tekkis juba ammu enne personaalarvutite ilmumist. 1959. aastal avaldas Inglise geneetik Lionel Penrose ajakirjas Scientific American artikli “Isepaljunevad masinad”, milles kirjeldas nüüdisaegsete viiruste prototüüpi.Täpselt on vaid teada, et esimese arvuti loojaks peetava Charles Babbage masinal teda ei olnud, aga 1970-ndate aastate keskpaiku olid nad juba arvutitel Univax 1108 ja IBM 360/370.

Mis on viirustõrje?

Mis on viirustõrje?

Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid, usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad lisaks veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad lisaks veel sisaldada tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit.

Programmid, mis võivad kahjustada Sinu arvutit.

Programmid, mis võivad kahjustada Sinu arvutit.
Mis on arvutiviirus?
Viirused, ussid ja trooja hobused on pahatahtlikud programmid, mis võivad kahjustada teie arvutit ja selles talletatud teavet, aeglustada internetisidet ning kasutada teie arvutit enese levitamiseks teistesse arvutitesse; tavaliselt neisse, mis kuuluvad teie töökaaslastele, sõpradele ja sugulastele. Ettevaatusabinõusid kasutades ja mõistlikult käitudes saate nende ohtude ohvriks langemise võimalusi vähendada. See on nagu koduukse lukustamine oma perekonna kaitseks.  Viirus Programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. Vt ka: uss. 

VIIRUSTE VASTU AITAB VIIRUSETÕRJE!!

      Mis on nuhkvara?


Nuhkvara kogub teie isiklikku teavet – ilma sellest teid eelnevalt teavitamata ning andmata teile otsustusvõimalust, kas soovite lasta seda koguda. Nuhkvara võib huvi tunda mitmesuguse teabe vastu alates teie külastatavatest veebisaitidest kuni tundliku teabeni, nagu kasutajanimed ja paroolid. Nuhkvara sihikule võite sattuda, kui laadite alla näiteks muusikat failijagamisprogrammi abil, tasuta mänge ebausaldusväärsetelt saitidelt või muud tundmatust allikast pärinevat tarkvara. 
Nuhkvara seostatakse sageli tarkvaraga, mis näitab reklaame, nn reklaamvara (adware). Mõned reklaamijad võivad salaja teie arvutisse reklaamvara installida ning kuhjata teie töölauale soovimatu reklaamitulva, nii et see mõjutab teie tööviljakust. Reklaamid võivad olla ka pornograafilised või muul moel teile sobimatud. Reklaamide kuvamiseks või teie tegevuse jälitamiseks peab arvuti tegema täiendavat tööd, mis võib kahandada teie süsteemi jõudlust.  

 Mis on ussviirus?
Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem.  

Mis on troojalane? 

Trooja hobused levivad, peibutades inimesi käivitama programme, mis näivad pärinevat ohutust allikast. Kasutajate parema kaitse huvides saadab Microsoft turvabülletääne sageli meiliga, kuid mitte kunagi pole nendega kaasas manuseid. 

 Mis on õngitsemine?
Õngitsemise puhul  küsitakse  kas otse teie pangaparoole ja koodikaardi koode, või siis antakse mõnel soliidsel ettekäändel link veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu panga oma, ja kuhu te siis ise oma pangarekvisiidid sisestate. Võimalik, et õngitsemiskiri sisaldab hoopis telefoninumbrit, nii et teie pangaandmed korjab kokku hoopis telefoni automaatvastaja.

Mis on libaviirused?
Libaviirus on hirmutavad pahaaimamatut arvutiomanikku internetis leviva uue koleda viirusega ning soovitavad tal tungivalt mõne vajaliku süsteemifaili maha kustutada.

KÕIKIDE VIIRUSTE VASTU AITAB VIIRUSETÕRJE!

Pahavara ajaloost

Viirus creeper avastati 1970-ndate alguses sõjalises arvutivõrgus APRAnet. See viiruseprogramm võis siseneda modemi kaudu iseseisvalt võrku ja edastada kaugarvutitele oma koopiaid, teavitades ühtlasi oma kohalolekust järgmise teatega: „I'M THE CREEPER … CATCH ME IF YOU CAN”.

 Esimene massiline arvutiviiruse rünnak toimus Apple II arvutitele. End diskettide alglaadimissektoritesse kirjutav buudiviirus Elk Cloner oli üsna mitmekülgne: pööras ümber ekraanipilti, pani vilkuma teksti ja väljastas mitmesuguseid teateid, See tekitas inimeste seas korraliku paanika.
1986. aastal toimus esimene globaalne viirusepideemia IBM-ühilduvatel arvutitel. Viirus Brian levis peaaegu hetkeliselt üle terve maailma. Kuigi viirus nakatas buutsektori ja muutis kettasildi fraasiks ‘(c) Brain', ei rikkunud see siiski ketastel olevat informatsiooni.

1986 aastal tutvustas saksa programmeerija Ralf Burger arvuti allilma "foorumil Chaos Computer Club esimest isepaljunevat viirust Virdem
"http://web.zone.ee/arvutiviirused/02_ajalugu.html

Pahavara

Pahavara on tarkvara mis kahjustb arvutit. Seda on mitut liiki nt: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad jne.Pahavara toodavad inimesed kes tahavad halba.Pahavara võib sattuda arvutisse mitmel erineval moel nt: pandud e-kirjale, peidetud mõnda programmi või dokumenti või mõne andmekandja kaudu jne. Pahavara võib kahjustada aravuti emaplaati või kõvaketast, samuti võib kustutada olulist informatsiooni arvutist.
Uusim pahavara ei lase märgatagi,et arvutiga midagi korrast ära on. On olnud juhuseid, mil pahavara kontrolliv küberkurjategija on koguni hoolitsenud arvuti opsusteemi turvaparanduste pealepaneku eest ja jälginud, et viirustõrje toimiks korralikult ja eemaldaks konkureeriva pahavara.

http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/pahavara/